VALJALA Martini kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2005-2015

Arhetüüpne Saare-Lääne kihelkonnakirik, mis on usutavasti vanim Eestis säilinud maakirik.
Rajati arvatavalt võidutähisena peatselt pärast Valjala vallutamist 1227.a. Algkavatis on nelinurkse põhiplaaniga kabelitaoline ehitis. Tõenäoliselt 1230. aastate keskel kaunistati kabel sekotehnikas figuraalmaalingutega.
Aastail 1241-65 kõrgendati praegust kooriruumi umbes poole võrra, idaküljele tehti poolümar apsiid ja ehitati etapikaupa pikihoone, kogu kirik võlviti.
Jüriöö ülestõusu ajal 1343.a. rüüstati kirik kui kaitseehitis, eriti kannatasid portaalid. 1360.a. paiku taastati kirik Kuressaare piiskoplinnuse meisterkonna abiga, kuid külgportaalid ja akende alumised lõigud müüriti passiivse kaitse huvides kinni, lihtsustati ka lääneportaali külgastmeid.
Tõenäoliselt 17. sajandil ehitati käärkambri peale neljatahuline viie korrusega torn.
Põhjasõjas 1710.a. kirik rüüstati. Kohmakad tugipiilarid ehitati arvatavalt 1757. aastal.
1770. aastate alguses sai torn barokk-kiivri, mis asendati praegusega 1926. aastal.
Kiriku oreli ehitas Talinna orelimeister Gustav Normann. Orelil on üks manuaal, pedaal ja 8 helisevat registrit. tagasi lehe algusesse

KARJA Katariina kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2005-2015

Karja Katariina (ja Nikolause) kirik on skulptuuririkkaim gooti stiilis maakirik Baltikumis.
Valmis tõenäoliselt 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul. Kirjalikud teated ehitamisaja kohta puuduvad.
Varjatud kaitseehitisena kannatas Jüriöö ülestõusus 1343, mil purustati põhja- ja lõunaportaal (põhjaportaal kinni müüritud). Eeskoda lõunaportaali ette ehitatud arvatavalt 18. sajandil. Katuste algse kalde madaldamisaeg teadmata. Restaureeriti H. Kjellini juhtimisel 1923-1925. aastail.
Lihtne kavatis (välispikkus 22,6 m,- laius 12,9 m) koosneb ühelöövilisest kahe võlvikuga pikihoonest ja kitsamast kvadraatse põhiplaaniga koorivõlvikust, mille põhjaküljel on 2-võlvikuline käärkamber. Koori ja käärkambri võlvipealset, kus on erandlikult kamin, kasutati nähtavasti palverändurite ööbimiskohana ja välisohu korral. Kõik uksed olid kaitseehitisele omaselt riivpalkidega suletavad. Käärkambrist algaval ja koori põhjaseinas paikneval müüritrepil on lame silindervõlv-lagi.
Väliskujundust iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaldliistuga sokkel, suhteliselt väike ja kitsas 2-astmeline tugipiilar pikihoone mõlemal küljel, teravkaarsed ehisraamistikuga aknad (lõunaportaali kohal ümaraken) ja kaks raidportaali.
Kiriku oreli on valmistanud 1882. aastal Tallinna orelimeister Gustav Normann.
tagasi lehe algusesse
KAARMA Peeter-Pauli kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2007-2015


Lääne-Eesti suurim ja kujundusrikkaim sakraalhoone.
1270.a. alguseks oli kirik piiskop Hermanni eestvõttel tõenäoliselt üles ehitatud. Torniportaali kohal paiknev kivitahvel viitab kiriku valmimisele 1407. aastal (mis arvatavalt on siiski lääneküljele 4-nurkse torni valmimise aasta), pikihoone võlviti kahelööviliseks Tallinna ehitusmeistri juhtimisel 15.sajandi II veerandil.
Suurem remont toimus 18.sajandi esimesel poolel. 19.sajandi ehitustegevuse kohta puuduvad andmed. 20.sajandi alguseks oli kiriku seisukord muutunud avariiohtlikuks. Sama on jätkus ka sajandi teisel poolel.
Kaarma Peetri ja Pauli kirikul oli algselt ühelööviline kolme võlvikuga pikihoone, idas kitsam nelinurkne koorivõlvik, selle põhjaküljel ühekorruseline käärkamber. Läänefassaadil oli portaali kohal püstaken, otsaviilus puust kellaärkel. Torn puudus. Algkirikul olid kantkividest nurgaketid, kaldlõikega sokliliist, profileeritud räästakarniis, kitsad tugipiilarid (hiljem tugevdatud), pikad kitsad ehisraamistikuta aknad (allosas kinni müüritud), mille lamedalt teravkaarsed müüriavad väljapoole märgatavalt avarduvad, ja kaks tähelepanuväärset teravkaarportaali.
Kiriku oreli, millel on 12 registrit, 2 manuaali ja pedaal, ehitasid vennad Kriisad 1907. aastal. tagasi lehe algusesse

KIHELKONNA Miikaeli kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2008


Saare-Lääne ehituskunsti varane näide.
Koor rajati tõenäoliselt enne 1254. aasta maajagamist, mil kihelkonna maad ja kiriku patronaadiõigused jaotati võrdselt piiskopi ja ordu vahel. Ehitamist ühiselt. Jätkates püstitati pikihoone seinad ja läänetorni alumine korrus. Saarlaste ülestõus 1260-61 arvatavasti seiskas ehitamise. Ohustatud piiskop loovutas 1261 pooleli ehituse ordule, nõudes vastutasuks nähtavasti tornist kui sõjalise iseloomuga ehitusosast loobumist. Ehitamist jätkates piirdus ordu valminud tornivõlvikuga, ühendas selle pikihoonega ja rajas kiriku lõunaküljele eeskoja. Järgnes kogu hoone võlvimine. Kirik valmis arvatavasti 13. sajandi II poole keskel. 19. sajandil ehitati käärkamber, 1899 lääneseina ette neogooti kiivriga torn. Torni fassaadi paigutati algkiriku põhjaportaal, lääneseina ümaraken ehisraamistikuga ja lõuna-eeskojale kuulunud neliksiiraken.
Algkirik koosneb kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast nelinurksest koorist ja tornivõlvikust, mis suure kaarava abil on pikihoonega ühendatud. Torni ehitamise mõte ja torni pikihoonega ühtne laius olid Saaremaale erandlikud. Motiiv pärineb Vestfaalist ja osutab ilmalikule valitsejale (ordule) määratud ruumile. Tornivõlviku põhjaseinas on kõrgelt algav müüritrepp, kust ohu korral pääses võlvipealsesse pelgupaika. Eksterjöör on liigendamata, sokliaste harvaesineva profiiliga, lääneseinas ümaraken, külgseintes kitsad teravkaarsed aknad, kooriviilus erandlikult petiknišid. Portaale on kolm: lääne- ja põhjaseinas lamedalt teravkaarsed ning koonduvad astmiksammasportaalid, lõunaseinas kolmikkaarelise ukseavaga portaal, mille teravkaarse tiheda profileeringu ümarvöödid lõpevad sarvekujulise astmega (motiiv Baltikumis ainuesinev, pärineb Kesk-Euroopa hilisromaanikast).
Kiriku orel on ehitatud 1805. aastal Johann Andreas Stein'i poolt ja on üks Eesti vanimaid. Oreli rekonstrueeris 1890. aastal F.W Weissenborn. Orelil on kaks manuaali, 18 helisevat registrit ja pedaal. tagasi lehe algusesse
MUSTJALA Anna kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2006-2015


Historitsistlik- eklektilises stiilis kiriku näide.
Projekteeritud Peterburi arhitekti ja arhitektuuriajaloolase D.I. Grimm'i poolt. Ehitati 1861-1893. Uus kirik asendas 1605. aastal valminud kabelit, mille laskis ehitada Taani kuberneri abikaasa Anna Schestädt, kelle järgi on kirik saanud oma nime.
Kujunduses esinevad kõrvuti romaani ja gooti stiili motiivid. Rahapuudusel jäi torn kavandatust madalamaks ja võlvid ehitamata. Kirik on ühelööviline pikihoone ja kujunduses esinevad kõrvuti romaani ja gooti stiili motiivid. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Altarimaal "Kristus ristil" valmis 1938.a. Kiriku kõrga torn oli meresõitjatele oluliseks maamärgiks.
Mustjala kirku orel valmis Gustav Terkmanni töökojas 1903. aastal. Orelil on üks manuaal ja 8 helisevat registrit.
tagasi lehe algusesse
PÜHA Jakobi kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2012


Saaremaa üks vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis.
Rajati tõenäoliselt 13. sajandi II poolel. Ajutine puust pikihoone asendati kiviehitisega tõenäoliselt 14. sajandi II poolel, kui sai iseseisva kihelkonna keskuseks. Liivi sõjas 1576 põletasid Ivan IV väesalgad torni ja võlvidele põgenenud talupoegi rünnates kiriku kuni müürideni. Taastati 1603 paiku. Tollest ajast pärineb massiivne läänetorn. Käärkambri välisuks on aaastast 1896, arvatavalt samal ajal müüriti kinni külgportaalid. Praegune kiiver ehitati 1924 (J. L. Gahlnbäck).
Püha Jakobi kirik on katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik. Algkavatisest jõuti algul valmis ehitada üksnes võlvitud käärkamber põhjaküljel, nelinurkne koor ja mõnevõrra hiljem pikihoone idasein võidukaarega. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri lääneseinas ja suundub üles läbi koori põhjaseina. Müüritrepilt pääseb ka käärkambri võlvipealsele, mis II etapil muudeti iseseisvaks korruseks, varustati piluakende ja kaminaga; kasutati tõenäoliselt palverändurite ööbimisruumina, häda korral redupaigana. Erandlikult on koori välisküljel puhta välispinnaga murddolomiidist seinad.
Kiriku orel on ehitatud 19. sajandi algupoolel teadmata meistri poolt. Kõlalt omapärasel orelil on üks manuaal ja 7 helisevat registrit.
tagasi lehe algusesse
JÄMAJA kolmainu kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2005


Üks väheseid historitsistlikus stiilis kirikuid Saaremaal.
Jämaja kirik on pärast keskaegse kiriku varingut ümber ehitatud. Praegune ilme pärineb aastast 1864.
Algkiriku kavatis, mida järgib ka praegune hoone, koosneb Saaremaa keskaegsele sakraalarhitektuurile iseloomulikust kitsamast nelinurksest koorist ja ühelöövilisest pikihoonest; koori põhjapoolsel küljel on käärkamber ja läänes eendub nelinurkne torn. Kiriku akna ja ukseavad on tervkaarsed, pikihoone nurgad on laotud kvaaderkividest, dolomiitkarniis on jõulise profileeringuga. Kiriku kõrge viilkatus on kaetud eterniidiga. Pikihoonet katab kitsas silindervõlv. Interjööri kujundus on sarnane Kuressaare Laurentiuse kirikuga. Kirikus leidvatest vallasvara-esemetest väärivad tähelepanu: neogooti altar, oreli- ja külgväärid, renessansskantsel, mis on arvatavasti pärit Kuressaare Laurentiuse kirikust, kaks dolomiidist vappepitaafi, raidkivist naivistlik Maarja kuulutamise reljeef (16. saj.).
Käeoleval ajal on Jämaja kirikus elektriorel.tagasi lehe algusesse

KURESSAARE Laurentiuse kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2014, 2015


17. sajandist pärinev ja 19. sajandil klassitsistliku terviklahenduse saanud sakraalehitis.
Klassitsistliku üldilmega ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv ampiirstiilis torn. Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, mis on omavahel ühendatud neogooti ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi profileeritud karniis, lõunaeeskoja frontooni krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud eenduvad karniisid, akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož-rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul ja samast ajast pärinevad uksed.
Praegusel kohal oli varem arvatavalt 1630. aastatel valminud kivikirik, mis 1710. a. linna suurpõlengus hävis. Praegune kehand pärineb 18. sajandi taastamisperioodist. 1828. a. põles kirik järjekordselt, selle taastamistöid alustati 1835. a. arh. Heinrich Löwneri juhtimisel. Sellest perioodist pärinevad klassitsistlikule stiilile iseloomulikud muudatused kiriku arhitektuurses välisilmes ja interjööris ning ampiirstiilis torni nõelkiiver. Esimene suurem taastamisjärgne kiriku remont toimus 1870. aastal, mil ehitati põhjaseina väljavajumise peatamiseks kaks tugipiilarit.
Oreli taastas 2014.a. eesti orelimeister Hardo Kriisa.Orelil on 2 manuaali, pedaal ja 28 helisevat registrit.
tagasi lehe algusesse
KÄRLA Maarja Magdaleena kirikHelisevad Saaremaa Orelid 2015


Keskaegne kirik rajati tõenäoliselt 14. saj alguses. Tulekahjus 1556a. sai algne kirik kannatada. Kirik lammutati 1842a. varisemisohu tõttu. Arhitekt E. Leuneri klassitsistlikus stiilis paekivist kirik valmis 1843a. Kirikul on ühelöövililne kooriruumita pikihoone, 3-osaline atikakorrusega läänefassaad ja selle keskel hiljem valminud neogooti telkkiivriga 4-nurkne torn. Kiriku torn oli algselt kõrge, kuid häiris maandumistel nõukogude lennukeid ja 1940.a tõmmati torn maha. Kiriku sisustusse kuulub Eesti kauneimaid renessansspuuskulptuuriteoseid, Paadla mõisniku Otto von Buxhoevdeni epitaaf (1591).
Pehmekõlaline orel valmis 1848a. orelimeister Ernst Carl Kessleri poolt. Säilinud on tänaseni prospekt ja osa viledest. 1933a. ehitas oreli ümber August Terkmann. Orel sai 1935a. kellade registri, mis oli Saaremaal ainulaadne. Orelil on 2 manuaali, pedaal ja 8 helisevat registrit.
tagasi lehe algusesse